GRIPP

HaigusestGripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas. Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. LevikGripi nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

KÕHUGRIPP

Haigusest  Ägedad soolenakkused on kogu maailmas laialt levinud ja arenenud riikides on ägedasse soolenakkusesse haigestumise sagedaseim põhjus, 60-80% juhtudest noroviirusnakkus. Alla 5aastased lapsed haigestuvad sageli ka rotaviirusega, neil on noroviirusnakkus sageduselt teine ägeda soolenakkuse tekitaja, kuid erinevalt noroviirusnakkusest on rotaviirusnakkuse kaitseks nüüd olemas tõhus vaktsiin. Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

TÄITÕBI

Haigusest Täitõbi on peatäist Pediculus humanus capitus tekitatud parasitaarne nakkav haigus peanahal. Sümptomid Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkondade sügelemine ning kratsimisest tingituna võib neisse piirkondadesse tekkida mädapõletik. Juustes on näha 2–3 mm suuruseid hallikas-pruuni värvi liikuvaid parasiite ning juuksekarva külge on tihedalt kinnitunud valkjad, ümar-ovaalsed täimunad ehk tingud. Kes on nakkusest ohustatud? […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

SÜGELISED

Haigusest Sügelised on parasitaarne nakkav nahahaigus, mida tekitab sügelislest Sarcoptes scabiei var. Hominis. Levik Nakatumine sügelistesse toimub otsesel kontaktil haigega või kaudselt saastunud voodipesu ja riideesemete kaudu. Haigestuda võivad inimesed sõltumata vanusest, soost ja sotsiaalsest kuuluvusest, kuid sagedamini haigestuvad koolilapsed. Sümptomid Sõrmede vahele, kõhule, randmete ja reite sisekülgedele ning tuharatele tekivad punetavad “täpikesed” ja villikesed, […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

VIIRUSHEPATIIT B

Haigusest  Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Kuidas levib  B hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Seega on võimalik nakkust saada süstalde jagamise (narkomaanid), kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Pane tähele!  B hepatiidi ennetamiseks vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

DIFTEERIA JA TEETANUS

DIFTEERIA Haigusest    Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae. Kuidas levib    Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Peiteperiood    2 – 5 päeva. Sümptomid    Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, […]

  • Kooliõde
  • 1. sept. 2020

LEETRID, MUMPS, PUNETISED

LEETRID Haigusest    Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Kuidas levib    Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Peiteperiood    Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 10-15 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid    Tekib palavik, mis kestab 3-4 päeva, […]

  • Kooliõde
  • 21. juuni 2020
Parima kasutajakogemuse pakkumiseks kasutab see veebileht küpsiseid. Meie veebilehte kasutades nõustud küpsistega.