LEETRID
Haigusest Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.
Kuidas levib Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.
Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 10-15 päeva (maksimaalselt 21 päeva).
Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 3-4 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Iseloomulikud on põskede sisepinnale tekkivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud.
Ravi Spetsiifilist ravi ei ole, püütakse leevendada sümptomeid. Peamiselt palavikku langetav ravi Paracetamoliga, aspiriini ei soovitata kasutada. Kui haigus tüsistub, siis kasutatakse antibiootikume vastavalt haigust põhjustavale mikroobile. Haiglaravi on vajalik kui laps on raskes üldseisundis, tekivad tüsistused või kaasub raske põhihaigus.
Prognoos Haiguse kulg on enamasti healoomuline. Harva võib haigus tüsistuda kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
MUMPS
Haigusest Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna.
Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket.
Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat).
Sümptomid Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega.
Tüsistused Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus.
Ravi Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga.
Prognoos Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 % meestest steriilsus ehk viljatus. Entsefaliit võib jätta püsiva neuroloogilise kahjustuse.
PUNETISED
Haigusest Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.
Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. (2)
Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva).
Sümptomid Kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga.
Nahalööve võib puududa 25% – 50% haigetel Haige inimene võib olla nakkusallikaks teistele ka siis, kui haigus kulgeb atüüpiliselt ilma nahalööbeta (WHO 2003, p. 5-6).(2)
Ravi Tavalise kulu korral ravi ei vaja.
Prognoos Haigus kulgeb healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Ohtlik rasedatele võimalike lootekahjustuste tõttu. Haigus kulgeb täiskasvanuil raskemini kui lastel. Punetised võivad tüsistuda liigespõletikuga (täiskasvanutel ja murdeealistel), väga harva peaajupõletikuga.
Punetised raseduse ajal Raseduse ajal haigust põdedes on oht spontaansele abordile, enneaegsele sünnitusele, või kaasasündinud väärarendile. Mida varasem on rasedus, seda tõsisemad väärarengud tekivad. 1. raseduskuul on risk 90%, 2. kuul 60%, 3. kuul 30-35%, 4.raseduskuul 10%. Kaasasündinud punetiste korral võib laps olla alakaaluline, esineb vaimse arengu peetus, maksa suurenemine, südamerike, kurtus, silmahaigused.
Neidudele-naistele Kui plaanilises korras ei ole vaktsineeritud, on see näidustatud fertiilses eas naistel kes ei ole rasedad, lasteasutuste ja haiglate töötajatel ning neil, kes pole põdenud punetisi. Naised, kes on vaktsineeritud, ei tohi 3 kuu vältel rasestuda. Vaktsineerimine on vastunäidustatud rasedatele ja kaasasündinud immundefitsiidiga inimestele.
Punetiste immunoprofülaktikat alustati Eestis1992.aastal. Kaasasündinud punetiste profülaktika seisukohalt on oluline märkida, et antikehi leiti 87-94%-l reproduktiivses eas naistest.
Kaasaegsed vaktsiinid on kõrge efektiivsusega: 12 kuu vanuste ja vanemate laste immuniseerimisel punetiste vaktsiiniga tekib serokonversioon 95-100%-l 21.-28. vaktsineerimisjärgseks päevaks. Vaktsineerimisega loodud immuunsus säilib 97%-l lastest vähemalt 15 aastat endeemilise tausthaigestumise puudumise olukorras. Vaktsinatsioonijärgne immuunsus kestab 15-20 aastat. (2)
Aastail 1992.-2003 haigestus punetistesse 836 vaktsineeritud inimest. Osutatud ajavahemikus vaktsineeriti üldse 289063 inimest. Seega ei kujunenud immuunsus 0,3% vaktsineeritutest.(2)