Laste toitumisharjumuste kõrval valmistab kooliõdedele muret laste unevõlg. “Kipume unustama, et uni on samasugune füsioloogiline vajadus nagu toit, jook ja õhk, mida hingame. Muide, ilma söömata suudab inimene vastu pidada kauem kui magamata,” juhib 21. Kooli kooliõde Jana Kilg tähelepanu une olulisusele. Mure pole õhust võetud, Jana Kilg kinnitab, et probleem koorub välja koolides läbiviidavatest […]
Tallinna Koolitervishoiu kooliõed paluvad kõigil haiguse sümptomitega õpilastel ja õpetajatel jääda koolikollektiivist eemale ja võtta ühendust perearstiga. End tervena tundvatel inimestel on aga viimane aeg kasutusele võtta ettevaatusabinõud, sest nad võivad viirust kanda seda ise teadmata. COVID 19 viiruse levik ei näita vaibumise märke. Kui kevadel läksid õpilased nädalateks täies mahus koduõppele, siis praegu toimuvad […]
Tallinna Prantsuse Lütseumi kooliõde Alla Popova võtab laulu üles terviseõpetuse tundides ja kooli jõulupidudel. Teda kuulavad rõõmuga noored ja vanad, sest kooliõde Allal on imeilus sopran. Ta ise kinnitab aga, et õpilaste tänusõnad tema kabinetist lahkudest pakuvad talle niisama palju rõõmu kui publiku ovatsioonid. Alla Popova nimi pole klassikalise muusika austajatele ja ooperisõpradele sugugi tundmatu. […]
Ehkki õpilaste vaimse tervisega tegelevad koolipsühholoogid, jõuavad hingehädadega lapsed vahel ka kooliõdede jutule. Tavaliselt tullakse hoopis mõne muu tervisekaebusega, mille taga peidab ennast psühholoogiline probleem, kinnitavad kooliõed. Peavalu, kõhuvalu, väsimus, paha olla – kõik need sümptomid võivad olla seotud vaimse tervisega. Kui õpilane tuleb mõne sellise kaebusega, uurib kooliõde lapse läbivaatamise kõrval ka tausta. Kas ta […]
Koroonaviiruse levik on sügise edenedes taas kasvanud. Tallinna Koolitervishoiu kooliõed on koostöös Terviseameti ja arstidega kokku pannud soovitused lapsevanematele ja õpilastele, kuidas viirusest hoiduda ning ennast ja teisi kaitsta. Mis on koroonaviirus? Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Viirus levib ka käte ja pindade kaudu, mida nakatunud […]
Kanna kaitsemaski õigesti! Nägu kattev mask on hea võimalus haigusriski tunduvalt vähendada, kuid seda juhul, kui maski kasutatakse õigesti. 10 lihtsat sammu, kuidas kaitsemaski õigesti kanda: Enne maski väljavõtmist desinfitseeri käed vähemalt 70% alkoholisisaldusega vahendiga või pese neid hoolikalt seebiga. Hoia maski küljekummidest. Enne maski kasutamist tuleb veenduda, et see on terve ja kasutamata. Kontrolli, […]
Tallinna koolides registreeriti eelmisel aastal üle 7700 trauma (53 000 õpilase seas), millest 400 olid raskemad (põrutused, luumurrud või -mõrad) ja 7300 kergemad traumad (väiksemad haavad ja põrutused). Kuigi lastega juhtuvad pisitraumad on teatud määral paratamatud, saavad ennetamiseks palju ära teha nii koolid, lapsevanemad kui ka lapsed ise. Ligi pooled traumadest juhtusid teise kooliastme ehk […]
HaigusestGripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas. Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. LevikGripi nakkusallikaks on haige inimene. Haige ohustab teisi päev […]
Mari JärvelaidMeditsiiniteaduste doktor, Terviseameti Põhja talituse juhtivspetsialist epidemioloogia alal Haigusest Ägedad soolenakkused on kogu maailmas laialt levinud ja arenenud riikides on ägedasse soolenakkusesse haigestumise sagedaseim põhjus, 60-80% juhtudest noroviirusnakkus. Alla 5aastased lapsed haigestuvad sageli ka rotaviirusega, neil on noroviirusnakkus sageduselt teine ägeda soolenakkuse tekitaja, kuid erinevalt noroviirusnakkusest on rotaviirusnakkuse kaitseks nüüd olemas tõhus vaktsiin. Noroviirused […]
Haigusest Täitõbi on peatäist Pediculus humanus capitus tekitatud parasitaarne nakkav haigus peanahal. Sümptomid Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkondade sügelemine ning kratsimisest tingituna võib neisse piirkondadesse tekkida mädapõletik. Juustes on näha 2–3 mm suuruseid hallikas-pruuni värvi liikuvaid parasiite ning juuksekarva külge on tihedalt kinnitunud valkjad, ümar-ovaalsed täimunad ehk tingud. Kes on nakkusest ohustatud? […]
