Koolivaheaeg on alanud ja õpilasi ootab ees kauaoodatud suvepuhkus. Paraku kaasneb suurema vabaduse ja vähemate kohustustega sageli korduv muster: laste päevad muutuvad pikemaks, ööd lühemaks ning ekraaniaeg venib märkamatult pikaks. Kooliõde jagab soovitusi, kuidas ühiselt nutiaja reegleid seada, et tasakaal digi- ja pärismaailma vahel püsiks tervislik ka koolivaheajal.
Nutiseadmed on tänapäeva elu loomulik osa ning nende täielik keelamine pole ei realistlik ega lapse arengule kasulik. Oluline on leida tasakaal, seda eriti puhkuse ajal, mil lastel on rohkem vaba aega ja vähem täiskasvanute igapäevast järelevalvet.
„Kooliõena näen ma otseselt, kuidas liigne nutiseadmete kasutamine mõjutab koolilaste tervist. Kui väsimus, peavalud, keskendumisraskused ja ärevus hakkavad pead tõstma, on mure juba ilmne. Paraku on just pärast vaheaega neid probleeme rohkem, sest koolivaheajal ajal kaob rutiin ning ekraaniaeg venib märkamatult,“ toob Tallinna Pae Gümnaasiumi kooliõde Natalja Lapitski välja muret tekitava tendentsi.
Ka Tervise Arengu Instituudi nutiseademete kasutamise soovitustes rõhutatakse, et lapse ja noore aju alles areneb. Noorukieas küpsevad kiiresti emotsioone ja impulsiivsust juhtivad ajupiirkonnad, samas kui käitumist reguleerivad piirkonnad arenevad aeglasemalt. See muudab noored digimaailma ahvatluste suhtes haavatavamaks. “Ülemäärane ekraaniaeg võib mõjutada und, suurendada ärevust ning võtta aega liikumiselt, õppimiselt ja vahetult suhtlemiselt,” selgitab kooliõde ja lisab, et seetõttu ei tohiks nutiaja reguleerimist ainult lapse enda hooleks jätta.
Seadke tasakaal ja reeglid ühiselt
„Sageli ütlevad vanemad, et nad on lapsele selgitanud, miks liiga palju telefonis olemine pole hea. Aga ainult selgitamisest ei piisa,“ kinnitab kooliõde. „Laps peab ka ise mõistma, miks piirangud vajalikud on.“
SA Tallinna Koolitervishoiu kooliõed soovitavad last aktiivselt kaasata ekraaniaja piiride seadmisse. „Näiteks võib lapsele anda ülesande otsida internetist fakte nutiseadmete, nii positiivse kui ka negatiivse, mõju kohta. See õpetab kriitilist mõtlemist, allikate hindamist ja loob aluse sisukaks ühiseks aruteluks,“ selgitab kooliõde. „Kui laps ise jõuab järelduseni, et liigne ekraaniaeg mõjutab tema und, tuju või koolitööd, on ka reeglite järgimine lihtsam.“
Koos võiks kokku leppida, kui palju ekraaniaega on päevas lubatud, millal on peres ühised ekraanivabad ajad, näiteks söögi ajal või enne und. Samuti tasub läbi rääkida, millised tegevused on harivad ja millised pigem meelelahutuslikud ning kui sageli tuleks ekraanidest pause teha.
„7–12-aastaste laste puhul on oluline, et meelelahutuslik ekraaniaeg jääks alla kahe tunni päevas,” jagab kooliõde vanusest ja arengust lähtuvat soovitust.
Ühine aeg kui arengu vundament
Puhkuse tegelik väärtus ei peitu uutes rakendustes ega videotes, vaid ühiselt veedetud ajas ja kogemustes. Just need toetavad lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. „Lapsed, kellega koos mängitakse, räägitakse ja tegutsetakse, on rahulikumad ja avatumad. Ühine kokkamine, lauamängud, jalutuskäigud või meisterdamine loovad turvatunde ja tugevdavad peresuhteid,“ märgib Lapitski.
Lapse üldine areng, sealhulgas oskus oma tundeid reguleerida, keskenduda ja suhelda, on eelduseks ka digipädevuse kujunemisele. „Kui lapse arengut liiga varakult digioskustega tagant sundida, võib see hoopis pärssida tema loomulikku küpsemist.”
Eeskuju loeb rohkem kui reeglid
Vanema roll ei piirdu ainult reeglite seadmisega. „Lapsed õpivad eelkõige eeskuju kaudu. Kui vanema enda pilk pidevalt telefonis, on raske oodata, et laps käituks teisiti. Kokkulepped peaksid kehtima ka vanematele. Kui pere otsustab, et söögi ajal telefone ei kasutata, siis kehtib see kõigile,“ rõhutab kooliõde.
Heaks abimeheks võib olla ka edupäevik, kuhu laps paneb kirja, mida ta tegi ilma nutiseadmeta ja kuidas ta end tundis. See arendab eneseteadlikkust ning annab lapsele tunde, et ta suudab oma aega ise juhtida.
Suvi on parim aeg päriselu kogemuste kogumiseks
Et ekraan ei muutuks puhkuse keskpunktiks, tasub noortele pakkuda mitmekesiseid alternatiive: õues mängimine ja liikumine, raamatute lugemine, kunst ja käsitöö või lauamängud. Lisaks on koolivaheaegadel mitmeid eri suunitlusega väli-ja linnalaagreid, kus nutiseadmete roll väheneb loomulikul moel. „Laagrid ja ühised tegevused näitavad lapsele, et elu ilma ekraanita võib olla põnev ja seiklusrikas,“ ütleb Lapitski.