Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kui laps oskab ujuda, siis tal on vees turvaline. „Isegi hea ujumisoskusega laps võib sattuda hätta külma vee šoki, krampide, väsimuse või tugeva veevoolu tõttu. Ujumisoskus vähendab riski, kuid ei asenda täiskasvanu järelevalvet,” räägib SA Tallinna Koolitervishoiu juhtivõde Külli Reinsalu.

Tema sõnul võib laps sattuda vees hätta kiiremini, kui täiskasvanu oskab oodata. „Uppumine ei näe enamasti välja nii nagu filmides. Uppuv laps ei suuda karjuda, sest keha keskendub õhu saamisele. Ta püüab instinktiivselt hoida pead vee kohal ning käed liiguvad vee pinnal, mitte ei tõuse appikutsumiseks üles. Seetõttu võib uppumine jääda pealtvaatajale märkamata,” selgitab Reinsalu ning lisab, et uppumine võib toimuda vaid 20–60 sekundiga.

Kõige suuremas ohus on alla viieaastased lapsed, kellel puudub piisav ohutaju ja ujumisoskus. Kooliealiste laste ning noorukite puhul on riskiteguriteks julgus, sõprade mõju ja oma võimete ülehindamine. „Kooliealised lapsed lähevad sageli sõpradega ujuma ilma täiskasvanuta ning kipuvad oma võimeid üle hindama. Noorukid võtavad rohkem riske, näiteks hüppavad tundmatus kohas vette või alahindavad hoovuste ja külma vee mõju,“ märgib Avatud Kooli kooliõde.

Reinsalu sõnul on suurem oht sattuda hätta ka siis, kui laps läheb ujuma väsinuna, vesi on külm või ta ei tee piisavalt puhkepause.

Reinsalu sõnul peavad paljud lapsevanemad ujumisrõngast või käsikellusid ekslikult päästevahenditeks. Tegelikult on need mõeldud mängimiseks ega taga lapse ohutust. „See on teema, millest räägitakse liiga vähe. Veekogu ääres tuleks kasutada lapse kaalule sobivat CE-märgisega päästevesti, mis peab olema korralikult kinnitatud. See hoiab lapse hingamisteed vee kohal ka siis, kui ta on sattunud paanikasse või teadvuseta. Ujumisrõngas ja käsikellud ei tee seda, laps võib neist libiseda või need võivad lekkida,“ rõhutab kooliõde.

Kui laps satub vees hätta, tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112. „Kui laps ei reageeri ega hinga normaalselt, tuleb koheselt alustada elustamisega. Iga sekund loeb. Kõigepealt tuleb teha viis päästehingamist ning siis jätkata 30 rindkere kompressiooni ja kahe päästehingamisega,“ juhendab kooliõde. „Kui laps on vett sisse hinganud, võib harvadel juhtudel tema hingamine järgmiste tundide jooksul halveneda. Seetõttu tuleb last pärast iga tõsisemat veeõnnetust hoolikalt jälgida. Köha, hingamisraskus, ebatavaline unisus või segasus võivad viidata sellele, et laps vajab kiiret arstiabi,” paneb Reinsalu lapsevanematele südamele.

„Koolieas kujunevad harjumused, mis saadavad last kogu elu. Seetõttu on oluline õpetada, et laps ei läheks kunagi üksi ujuma, ei hüppaks tundmatus kohas pea ees vette, kasutaks paadis alati päästevesti ning julgeks öelda sõbrale „ei“, kui olukord tundub ohtlik,“ toonitab Reinsalu.

Tema sõnul võiks juba koolieas lastele esmaabi andmist õpetada, sest põhilised elustamisvõtted võivad ühel päeval aidata päästa kellegi elu.