Suveilm toob lapsed rohkem õue liikuma ja mängima. Päev võib neid viia randa või mõnele spordiväljakule, mis on igati tervitatav. Samal ajal tähendab see aga suuremat kokkupuudet ultraviolettkiirgusega, mis võib väga lühikese ajaga kahjustada lapse õrna nahka.
„Lapse nahk on õhem ja tundlikum kui täiskasvanul,“ konstateerib SA Tallinna Koolitervishoiu kooliõde Külli Reinsalu. „Just lapseeas saadud korduvad päikesepõletused võivad suurendada nahavähi riski täiskasvanueas,“ lisab ta.
Seetõttu on olulistel kohtadel põhjalik ettevalmistus ja teadlik tegutsemine. „Päikesekaitset peaks võtma kui jalgrattakiivri kandmist rattaga sõites. See on harjumus, mida on igal lapsevanemal väga lihtne sisse töötada ning aitab seeläbi ennetada väga tõsiseid terviseprobleeme,” sedastab kooliõde.
Päikesekaitse algab UV-indeksist
Kogenud kooliõe sõnul on üks levinumatest vigadest, mida lapsevanemad teevad, UV-indeksi alahindamine või lausa ignoreerimine. “Paljud lapsevanemad hindavad päikesekaitset näiteks ainult välise temperatuuri järgi või kui peaks olema pilvine, arvatakse, et siis pole päikesekaitset vaja, kuid see pole nii,“ hoiatab Avatud Kooli kooliõde, sest ka jahedamal või pilvisel suvepäeval võib UV-kiirgus olla piisavalt tugev, et nahka kahjustada.
Kui paljale silmale võib tunduda, et päike on pilve taga, on sellegipoolest oluline kontrollida UV-indeksit, et vältida nahakahjustusi, sest selline ilm võib osutuda petlikuks. „UV-kiirgust inimesed ei näe, mis tähendab, et pilvisel päeval on oht päikesepõletuseks vägagi reaalne. Lausa kuni 80% UV-kiirgusest ei neeldu pilvkattes, mis tähendab, et inimene võib saada päikesepõletuse ka siis, kui päikest varjutab pilv,“ selgitab kooliõde.
Kui pilvine ilm võib osutuda petlikuks, on looduses ka UV-kiirgust võimendavaid elemente. „Vesi, liiv ja heledad pinnad peegeldavad päikesekiiri tagasi nahale, mistõttu tuleb veekogude läheduses olla eriti tähelepanelik.“
UV-indeksit on mugav kontrollida Keskkonnaagentuuri kodulehelt või telefoni ilmarakendusest. UV-indeks võib küündida kahekohalistesse numbritesse, kuid kooliõde soovitab päikesekreemi kasutada juba siis, kui UV-indeks on vähemalt 3.
Mitmekülgne kaitse aitab vältida päikesekahjustusi
Kooliõde rõhutab, et päikesekaitsetoodete puhul on oluline tutvuda kasutusjuhendiga, kuna neid eirates võib kaitse olla puudulik. „Üldjuhul soovitatakse päikeskreem kanda nahale juba 15-30 minutit enne õueminekut. Tihtipeale tehakse seda aga näiteks alles rannas,“ räägib kooliõde. Ta lisab, et kui laps on pikemat aega õues, tuleb päikesekaitset vähemalt iga kahe tunni järel värskendada.
Kõige laiapõhjalisema kaitse tagab erinevate päikesekaitsemeetmete rakendamine. „Kuna sooja ilma korral eelistatakse lühemaid riideid, algab tõhus kaitse vähemalt SPF 30 päikesekaitsekreemist. Sellegipoolest soovitan eelistada SPF 50 päikesekaitsekreemi, mis on tõhusam,“ selgitab Reinsalu. „Kindlasti on abi ka heledatest ja hingavatest riietest ning mütsist, mis kaitseks nii kõrvu kui ka kukalt,“ lisab ta.
Ülekuumenemine võib ilmneda märkamatult
Lisaks päikesepõletusele võib suvine ilm põhjustada ka kuumakurnatust, isegi -rabandust, mida põhjustavad kuum ilm ja vedelikupuudus. „Kuumakurnatus tähendab, et laps on teadvusel, higistab ning tema enesetunne on halb,“ selgitab kooliõde. „Kuumarabandus on eluohtlik. Selle puhul tõuseb kehatemperatuur üle 40 kraadi ning põhjustab segasust ning isegi teadvusekadu. Sellise seisundi ilmnemisel tuleb viivitamatult kiirabi kutsuda,“ hoiatab kooliõde.
Mida noorem on laps, seda kiiremini võivad vedelikupuudus ja ülekuumenemine ilmneda. „Kuumade ilmade korral on lapsevanema ülesanne jälgida, et laps jooks piisavalt vett. Vanem võiks julgustada last tarbima vedelikku ka siis, kui lapsel veel janu pole, sest vedelikupuudus võib tekkida märkamatult.“
Kuna suvevaheajaga käib lastel kaasas vabadus, tasuks lapsele selgeks teha lihtsad põhitõed, et iga laps saaks seda vabadust ka nautida. „Juba kooliealine laps saab ise jälgida, kas müts on peas ning veepudel ja päikesekreem kaasas,“ lõpetab kooliõde.