Koroonaviiruse levik on sügise edenedes taas kasvanud. Tallinna Koolitervishoiu kooliõed on koostöös Terviseameti ja arstidega kokku pannud soovitused lapsevanematele ja õpilastele, kuidas viirusest hoiduda ning ennast ja teisi kaitsta.

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. 

Viirus levib ka käte ja pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirus- osakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Koroonaviirusesse nakatumine põhjustab haigust COVID-19.

Millised on haigussümptomid?

Koroonaviirusega nakatunud inimestel võivad olla üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Haigus, eriti noortel inimestel võib kulgeda ilma haigustunnusteta. 

Kui kergesti haigus nakkab ja kui pikk on peiteaeg?

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest. Mida rohkem nakatunud inimene teiste inimestega kokku puutub, seda tõenäolisemalt ja rohkem ta teisi nakatab. 

Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Et kõikidel inimestel sümptome ei teki, võivad nad aga haigust levitada enda teadmata.

Kuidas ennast ja teisi koroonaviiruse eest kaitsta?

Kooliaasta algus on koroonanumbreid kergitanud, seda prognoosisid ka terviseametnikud. Ehkki tegemist on keskmisest nakkavama viirusega, on tõhusa ennetuse puhul siiski võimalik haiguslevikut piirata. 

• Sarnaselt kauplustele ja paljudele asutustele tuleks ka kooli sisenedes desinfitseerida käed alkoholipõhise (vähemalt 70% alkoholisisaldusega) käte desinfitseerimisvahendiga. Koolidelt palutakse uste juurde paigaldada desinfitseerimisjaamad.
• Alati ja igal pool pole desovahendit käepärast. Sellisel juhul tuleks väliskeskkonnast tulles esimese asjana pesta käed. Kätepesust on kasu siis, kui seda teha seebiga ja vähemalt 20 sekundit. Käsi tuleks pesta ka enne söömist, pärast tualeti kasutamist ning kohe pärast käte määrdumist. 
• Nina, suu ja silmad on koroonaviirusele väravaks organisimi. Seetõttu ei tohi katsuda nägu ja silmi pesemata kätega.
• Mida rohkem on koos inimesi, seda suurem on võimalus viiruse levikuks. Praegu pole aeg suuremateks kokkusaamisteks. Seda tuleks arvestada nii kooliürituste kui ka sõpradevaheliste ja perekondlike sündmuste kavandamisel. 
• Vältida tuleb kontakti haigetega ja järgida distantsi 2 meetrit.
• Kui keegi aevastab või köhib sinu suunas, siis sule silmad, hoia hinge kinni ja sama ajal astu kõrvale.
• Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal. Haigestumise puhul tuleks püsida kodus. Kui laps tundub tõbine, palume tal jääda koju. Loomulikult pole iga väike nohu COVID 19 tunnus, kuid seda ei saa ka välistada. Pealegi on igasuguse viirushaiguse korral parem kollektiivist eemale jääda ja ennast ravida.
• Kui õpilane hakkab end halvasti tundma keset koolipäeva, palume tal pöörduda kooliõe poole või minna koju. Viimasel juhul soovitame informeerida klassijuhatajat.  
• Koroonaviiruse puhul on tegemist piisknakkusega. Sellepärast tuleb köhatades ja aevastades nina ja suu katta küünarvarre või salvrätikuga. 
• Praegu ei ole Eesti koolides isikukaitsevahendid õpilastele ja õpetajatele kohustuslikud. Küll aga on nõrga immuunsüsteemiga inimestel soovitatav kanda kaitsemaski. Mask on asjakohane ka ühistranspordis ning rahvarohketes siseruumides.

Loe ja vaata videost >> Kuidas kaitsemaski õigesti kanda