Haigusest  
Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused.

Kuidas levib  
B hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Seega on võimalik nakkust saada süstalde jagamise (narkomaanid), kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Pane tähele!  B hepatiidi ennetamiseks vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel korral.

Peiteperiood   
Peiteperiood, mis on aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni, võib ulatuda isegi kuni poole aastani.

Sümptomid   
Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres võib tekkida kogu keha sügelus.

Ravi   
Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Tavaliselt piisab maksa töövõime jälgimisest (vereanalüüside abil). Kui tekib maksapuudulikkus, on vahel vajalik aktiivsem ravi intensiivosakonnas. Maksapuudulikkuse ainsaks täieliku ravi võimaluseks on kahjuks aga vaid maksa siirdamine.

Prognoos    
Hepatiit-B võib paraneda iseenesest, kuid mõnikord muutuda ka krooniliseks. See tähendab, et viirus jääb organismi püsima. Haigusnähud võivad puududa, kuid inimene on viiruskandja. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ägedas faasis on surevus ca 1%. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele.

Pane tähele!
B hepatiidi ennetamiseks vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel korral.