Sügistalvise perioodiga kaasneb erinevate viirushaiguste suurem levik ning kooliõe kabinetti jõuab üha enam haigeid lapsi. Kooliõed panevad lapsevanematele südamele, et nad hoiaksid oma laste tervisel ja eluviisidel silma peal ning jätaksid haigestunud lapse kodusele ravile.

Tallinna Koolitervishoiu kvaliteedijuht ja lastearst Aili Laasner räägib, et kooliõed puutuvad oma igapäevatöös üsna sageli ette olukorraga, kui nende poole pöörduvad õpilased, kel on juba enne koolipäeva algust avaldunud üsna tõsised viirushaiguste sümptomid – palavik, kurguvalu, peavalu, nohu jne. “Paraku esineb viirushaigusi igal aastaajal, eriti sügisel ja talvel, millest enamusele aitavad kodused ravivõtted. Kui haiguse tunnused avalduvad juba hommikul enne koolipäeva algust, oleks sageli õigem jätta laps koju tervenema,” rõhutab Laasner.

Näiteid oma praktikast, kui hommikul kooli saadetud haigustunnustega õpilane tuleb koju tagasi saata, on kooliõdedel palju. “Kui kooliõe poole pöördub näiteks algklassilaps, kes kaebab kurgu- ja peavalu ega saa tundides jätkata, peab vanem lapsele järele tulema ning minema temaga koju, kus enamikel juhtudel on vajalik jätkata viirushaiguse sümptomeid leevendava raviga,” räägib Laasner.

“Kui laps tuleb haigena kooli, siis tema seisund võib halveneda ja paranemine võtta sootuks rohkem aega. Haigestunud lapse kooli lubamine on oht ka teistele õpilastele ning seega ei ole see vaid pelgalt lapsevanema ja õpilase isiklik asi,” toonitab Laasner koduse ravi olulisust.

Milliste kaebustega tuleks koolilaps kindlasti koju jätta ja millega mitte, päris puust ja punaseks kvaliteedijuhi sõnul siiski teha ei saa. “Viirushaiguste tunnustega laps peab kindlasti koju jääma ja alustama seal raviga. Need ravimid on saadaval apteegi käsimüügis ning apteekrid oskavad anda soovitusi sobilikuma toote leidmiseks,” selgitab Laasner.

Tervislik eluviis tugevdab immuunsüsteemi

Kvaliteedijuhi sõnul on tervise tugevdamisel oluline osa eluviisidel – kooliõdede poole on üsna palju pöördumisi, mille taga on ebapiisav uni ja korrapäratu või ühekülgne söömine. Seda nii algklassi, põhikooli kui ka keskkooli õpilaste seas. “Ebatervislikud eluviisid ei pruugi tingimata olla kaebuste ainukeseks põhjuseks. Siiski tuleks need esmajärjekorras võimalike põhjustena välistada,” rõhutab Laasner.

Tema sõnul on üsna sage olukord, kui kooliõe poole pöörduvad õpilased, kes kaebavad pea- ja kõhuvalu. “Vestluse käigus on aga sageli selgunud, et nad pole kodus enne koolitulekut hommikust söönud. Kooliõed on selles olukorras suunanud õpilasi koolisööklasse sööma, mille järgselt on juba poole tunni pärast kaebus möödunud,” toob Laasner näite.

Ta rõhutab, et lapsevanematel tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult algklassilaste, vaid ka teismeliste söömisharjumustele, kuna ka nemad jõuavad pikkadest toidukorra vahedest tulenevate kaebustega kooliõe kabinetti. Nendeks on näiteks halb enesetunne, pearinglus ja kõhuvalu. “Ka on kooliõed kokku puutunud õpilastega, kes lisaks hommikusöögi vahelejätmisele ei söö ka koolis midagi,” räägib Laasner.

Tervislike toitumisharjumustega samavõrd oluline on kvaliteetne uni, mille puudus põhjustab vaevusi igas eas kooliõpilastele. “Vähene uni tekitab lastel kõige sagedamini peavalu. Reeglina jääb paljude õpilaste ööune aeg lühikeseks ja on ka juhtumeid, kus koolilaps pole öösel üldse maganud ning pöördub järgmisel päeval kooliõe kabinetti kurtes väsimust, peavalu ja nõrkust,” toob Laasner näite. “Seega palume lapsevanematel jälgida, millal lapsed õhtul magama lähevad ja ega nad voodis teki all hoopis nutiseadme seltsis ole. Koolilaps vajab vähemalt kaheksa-üheksa tundi ööund.”

Ta soovitab kõikidel täiskasvanutel tähelepanu pöörata ka laste ekraaniaja kasutuse pikkusele ja tunda huvi, mida laps internetis jälgib. “Mitmed need lapsed, kellega vestlusest tuleb välja, et neil on väga palju ekraaniaega, kurdavad peavalu ja unehäireid,” toob Laasner näite. “Siinkohal on oluline meie kõikide eeskuju ekraanide kasutamisel.”

Ühtki imetabletti selleks, et laps püsiks alati terve, Laasneri sõnul ei ole. “Koolilapsed peaksid toituma mitmekülgselt ja vaheldusrikkalt, piisavalt magama ja värskes õhus liikuma, siis ei ole ka organism viirustele nii vastuvõtlik,” kinnitab Laasner.

Lõpetuseks on soovitus tugevdada laste immuunsüsteemi vaadates üle nende eluviisid ning lastevanematel oma lastega rohkem suhelda. “Küsige, kuidas neil tegelikult läheb ja tundke oma järeltulijate elu vastu huvi. Nii saame paremini tagada, et koolilapsed vähem haigestuksid.”

Infot lihtsamate viirushaiguste koduste ravivõtete kohta leiab Tervisekassa kodulehelt www.tervisekassa.ee/kodune-ravi ja viiruste leviku kohta Tallinna Koolitervishoiu õppevideost https://kooliode.ee/portfolio/kuidas-viirus-levib_/.