Kooliõdede tervisekontrollides pannakse kirja õpilaste pikkus ja kaal. “Väiksemad kõrvalekalded normidest pole haruldased, lapsed kasvavad suureks erinevalt. Kuid kasvu- ja kaalunumbrid võivad aidata tuvastada ka tõsiseid terviseriske,” kinnitab kooliõde Reet Ester.
Suvevaheaja järel kooli naastes kuuleb mõnigi õpilane kaaslaste või pedagoogide imestamist: “Küll sa oled suvega palju kasvanud!”. Jakob Westholmi Gümnaasiumi kooliõde Reet Ester leiab, et suvise suurema kasvamise taga on eelkõige asjaolu, et koolipere läheb laiali, igapäevaselt üksteist ei nähta ja siis mitme kuu tagant uuesti kohtudes torkavad lisandunud sentimeetrid lihtsalt paremini silma. “Lapsed kasvavad aastaringselt ja lisaks on inimesel elu jooksul perioodid, mil toimub kiire kasvufaas. Kui nüüd laps läheb kevade lõpuosas kiiresse kasvufaasi, siis võibki olla, et ta on sügisel koolimineku ajaks nii palju pikkust juurde visanud, et kogu garderoob tuleb välja vahetada,” toob kooliõde välja olukorra, mis nii mõnelegi vanemale tuttav.
Samas pole kooliõe sõnul võimatu seegi, et suvel on kasvamisel veidi suurem hoog. “See on tõendatud, et laps kasvab magades ja suvel ongi õpilastel võimalik kauem magada. Lisaks on saadaval värsked marjad ja muud aiasaadused, stressitase on koolivaheajal väiksem, viirushaiguseid on vähem – nii et tegelikult on suvel kindlasti kasvamist soodustavaid tegureid.”
Reet Ester selgitab, et lapsel on kolm kasvufaasi. “Esimene kestab sünnist eelkoolieani ja kõige kiirem on kasvamine esimesel kolmel elukuul. Teine faas vältab kooli algusest puberteedini ja see on kõige stabiilsem kasvufaas. Murdeea saabudes algavad kolmas kasvuperiood on jälle kiirem, õpilane võib mõne kuuga saada juurde kümmekond sentimeetrit.” Kooliõe sõnul peatub kasv siis, kui toruluude kasvutsoonid sulguvad. “Millal see juhtub, on individuaalne. Paika peab aga see, et tüdrukud saavad oma täiskasvanuea pikkuse kätte varem kui poisid, kes võivad veel pärast gümnaasiumi lõppu paar sentimeetrit kasvada.”
Tervisekontroll aitab avastada kõrvalekalded
Kooliõdede üks ülesandeid on õpilaste kasvu ja kaalu lisandumise jälgimine. “Me jälgime nii liiga kiiret kui ka aeglast arengut. Kui avastame normist kõrvalekalde, siis esimese asjana uurime õpilase vanemate ja suguvõsa kohta – sest pärilikkusel on suur roll. Pikkadel vanematel kipuvad olema ka lapsed pikad.“
Kooliõde mõõdab ja kaalub õpilasi 1., 3., 7. ja 10. klassis, kui toimub ettenähtud üldine tervisekontroll, 5. ning 9. klassi õpilastel tuleks käia tervisekontrollis perearsti juures. “Paraku ei jõua sinna sugugi kõik õpilased ja mõnikord jääb kasvu ja kaalu etappide fikseerimise lausa mitmeaastane vahe sisse,” tõdeb Reet Ester ja lisab, et õnneks puutub kooliõde lastega tihti kokku ja nii saab ka laste kasvamisel silma peal hoida, vajadusel kaalu ja kasvunumbrid üle kontrollida. “Kui tarvis, suhtleme vanematega, kui on vajadus saadame õpilase perearsti juurde, kes vajadusel suunab endokrinoloogi vastuvõtule.”
Selleks, et kõrvalekalle avastada, kasutavad kooliõed kaalu- ja kasvukõvera tabelit, mis lisaks keskmisele näidule paneb paika ka kilode ja sentimeetrite ülem- ning alampiiri. “Kaalu ja pikkuse põhjal arvutame lapse kehamassiindeksi. Ärevaks teeb meid see, kui laps näiteks kasvab stabiilses keskmises joones, aga kaal on läinud palju järsema tõusuga üles või alla,” selgitab kooliõde. Samas ei ole tema sõnul mingit põhjust paanikaks, kui laps tabeli etteantud raamidesse päris täpselt ei mahu. “Me vaatame ikkagi õpilast tervikuna. Inimesed erinevad oma luustiku ja lihaste poolest – üks on nääpsuke, teine jälle nii-öelda “tugevama kondiga”. Ja kui selline “tugevama kondiga” poiss käib maadlustrennis, pole midagi imestada, et tema kaal on suurem, tal on lihasmassi rohkem ja see suurendab kaalu.”
Rutem täiskasvanuks
Kas lapsed on tänapäeval pikemad kui paarkümmend aastat tagasi? Kauaaegne kooliõde Reet Ester seda päris ei kinnita, kuid ütleb, et kasv toimub kiiremini. “Puberteet tuleb varem ja seega lõpetavad õpilased ka kasvamise varem. Tüdrukutel hakkab kasv pidurduma pärast menstruatsiooni algust ja tänapäeval saabub menstruatsioon tõesti neidudel varem kui veel paarkümmend aastat tagasi.”
Reet Ester tunnistab, et tema isiklikult ei saa sedagi omalt poolt kaasa noogutada, et praeguse aja lapsed on ülekaalulisemad. “Kui ma vaatan meie kooli õpilasi, siis tegelikult ma ei ütleks, et olukord on aastatega halvenenud.” Kooliõe sõnul on aga see küll tõde, et toiduvalmistamisel kasutatakse nüüdisajal rohkem poolfabrikaate, koroona ajal sai suure hoo sisse valmistoidu tellimine. Lisaks liiguvad lapsed vähem ja nii pole ime, kui uuringud näitavad ülekaaluliste laste arvu kasvu.
Reet Ester ütleb 30-aastasele kooliõe kogemusele tuginedes, et ülekaal pole alati vale toitumise tagajärg. Ka siin on oma osa pärilikkusel ja vahel on liigsete kilode taga tõsisem terviseprobleem. “Ma olen kokku puutunud olukorraga, kus kahel saledal lapsevanemal oli tõsise ülekaaluga laps. Vanemad olid väga pühendunud, lapse toitumisharjumused hoiti ranges raamis, aga kilod ei kadunud, vaid tulid juurde.” Ta on näinud sedagi, et peres on üks laps normaalkaalus, aga teine kannatab ülekilode käes – samas toidulaud on mõlemal sarnane ja mõlemad on kehaliselt aktiivsed. “Vahel kasvab laps ülekilodest lihtsalt välja, seda juhtub just puberteedi eas, kus hakkab jälle rohkem pikkust tulema.”
Kuidas hoida keha kontrolli all?
Kui sentimeetreid ja kilosid lisandub liiga palju korraga või kipub just puudu jääma, satub laps lõpuks suure tõenäosusega endokrinoloogi juurde ning vajadusel saab kasvuhormooni reguleerida. “Tean isegi juhust, kus noormehel jäi klass vahele, sest ta kasvas nii kiiresti, et pidi haiglas olema. Selline ülikiire kasvuspurt on organismile ohtlik.” Samuti on ohtlik lisanduv ülekaal. “Isegi, kui selle taga pole muud, kui tõesti vale toiduvalik ja vähene liikumine, siis keharaskus ise hakkab tekitama vaevusi, võib tekkida kõrge vererõhk, teise tüübi diabeet, liigestevalu ja loomulikult mõjutab see õpilast psühholoogiliselt.”
Kooliõde Reet Ester ütleb, et õpilastele on väljanägemine väga oluline ja kui poisid muretsevad eelkõige selle pärast, et nad ei jääks liiga lühikeseks, siis tüdrukuid paneb muretsema just kaal. “Selle toob kaasa äärmuslikud dieedid ja näljutamise, nii et ka alakaal pole kooliõdedele võõras teema,“ kinnitab ta. “Kuid kasvavat organismi ei tohi mingil juhul toitainepuudusesse jätta, lihtsalt kasv ja kaal peaks tõusma proportsioonis. Kõige alus on tervislik toitumine.” Oma pikkuse heaks saab inimene kooliõe kinnitusel vähem ära teha. “Kasvu määravad peamiselt geenid, aga samas mängib rolli ka keskkond. Korralik ööuni ja puhkus, vitamiinirohke toidulaud ja füüsiline aktiivsus tagavad selle, et laps saab endale hea füüsilise vormi, just sellise nagu talle antud on,” kinnitab kooliõde.