Kooliõde Reet Ester tõrjub levinud arusaama nagu liiguks viirused ringi eelkõige kevadel ja sügisel – kui on niiskemad ilmad – ja üks korralik talv peatab ka viiruste leviku. “Tegelikult see nii ei ole. Ägedatesse viirushaigustesse võib haigestuda kõikidel aastaaegadel. Viirushaigustele on iseloomulik  väljakujunenud hooajalisus. Haigestumised sagenevad sügise saabudes, jõuavad haripunkti veebruaris ja vaibuvad soojade ilmade tulekuga,” räägib kooliõde. “Organismi vastupanuvõime talveperioodil on seega väga oluline.”

“Selleks, et hoida oma immuunsüsteem talveks võitlusvõimelisena, tuleb omaks võtta tervislik eluviis,” soovitab kooliõde Reet Ester kõige tõhusamat retsepti, mis võib tunduda küll lihtne ja elementaarne, aga millest kinnipidamine ei taha inimestel alati õnnestuda. “Kehaline aktiivsus, piisav uni ja tasakaalustatud toitumine on need kolm sammast, mis toetavad igas vanuses õpilast hea enesetunde saavutamisel, õpivõime tõstmisel ja haiguste ennetamisel. “ Lumisele talvele tasub tänulik olla – lapsed veedavad hea meelega aega õues liikudes, mis aitab arendab füüsilist vormi, annab energiat ja parandab meeleolu. “Ühtlasi toob värskes õhus viibimine hea isu ja une,” kinnitab kooliõde.

Palju räägitakse talve ja tervise kontekstis vitamiinidest. Nende tähtsust ei alahinda ka kooliõde Reet Ester, kelle sõnul on aga lapsele, kelle organism kasvab ja areneb vitamiinid ning ka mineraalained olulised igal aastaajal. “Võtmesõnaks on siinkohal tervislik toidulaud. Et õpilane saaks söögist rohkem kui vaid energia ja kalorid,” juhib kooliõde Reet tähelepanu. “Vitamiinid on asendamatud toitained, milleta organism hakkama ei saa, seega on vitamiinirikkad  toidud hea tervise aluseks.”

Immuunsusest rääkides ei saa üle ega ümber C-vitamiinist, kuid organismi vastupanuvõime tugevdamiseks on vaja ka A-, E-, B- rühma vitamiine, D3-vitamiini, foolhapet ning mineraalainetest rauda, tsinki, mangaani, vaske, joodi ja seleeni.

Igal vitamiinil on organismis oma kindel ülesanne ja nende tegevusvaldkond on kokku hoopis laiem kui organismi tugevdamine köha ja nohu vältimiseks. Vitamiinid ja mineraalained hoolitsevad ka seedimise ja ajutegevuse eest, tugevdavad hambaid ja juukseid, toidavad küüsi ja nahka.  “Ükski toiduaine ei sisalda aga kõiki vitamiine, seepärast on vaja  süüa  korrapäraselt kõiki toite viiest erinevatest toidugrupist,” viitab kooliõde teada-tuntud toidupüramiidile, mida kooliõed tutvustavad ka õpilastele. Just sealt on näha, kui suur peaks olema osakaal näiteks teraviljal-kartulil või loomsetel valkudel nagu liha, kala ja muna.  Kooliõde peab toidupüramiidi väga heaks ja käepäraseks teejuhiks, mida järgides saab organism kätte piisavas koguses vitamiine ning mineraalained.

Kas talvisel ajal, mil just värske puu- ja köögiviljaga kitsam, võiks lapsele anda juurde purgivitamiine? Kooliõde Reet Ester on seda meelt, et toidulisandid ei peaks õpilase menüüsse kuuluma, eelistatult võiks õpilane saada vajalikud ained kätte toidust ja isegi, kui pole parasjagu värske kraami kõrghooaeg, on kaubandusvõrgus siiski aastaringselt saada ka värskeid puu- ja juurvilju, lisaks hapendatud, kuivatatud ja külmutatud viljadele. Erandiks on D-vitamiin, mida me toidust ja Eesti lühikesest suvest piisavalt palju ei saa. “Suurenenud D-vitamiinivajadus on kindlasti õpilastel kiire kasvuperioodi ajal,” ütleb kooliõde. D-vitamiini ülesandeks on hoolitseda  luustiku, aga ka hammaste eest.

Vitamiinide ja mineraalainete puudus võib lõppeda tõsiste tervisehädadega, seepärast toonitab kooliõde veel kord: õpilaste toidulaud olgu mitmekesine.  “Vitamiinide  puudus võib tekkida ebakorrapärasel toitumisel, erinevate dieetide katsetamisel, valel toidueelistusel, ühekülgsel toitumisel, toiduainete valel töötlemisel,” loetleb ta ja lisab, et koolilapsel peab olema päevas  kolm põhisöögikorda ja lisaks paar tervislikku vahepala. “Söömata jäänud hommikusööki ja koolieinet ei asenda täisväärtuslik õhtusöök,” kinnitab kooliõde.