Pelgulinna Gümnaasiumi kooliõde Merike Ottmann alustas pärast talvist koolivaheaega rõõmuga oma igapäevast tööd. “Kooliõe elukutse pluss on see, et saab hakata inimese tervisekäitumist suunata juba lapseeas ja ainult koolitervishoius on meil võimalik pakkuda maksimaalselt personaalset suhtlemist,” kinnitab ta.

Pelgulinna Gümnaasiumi kooliõde Merika Ottmannil sõnul ei pea õpilane alati õekabinetti tulema haiguse pärast. “Tegelikult on see tervisekabinet ja see tähendab, et siit saab hea enesetunde,” räägib kooliõde Merike. Kui kabinetti ,astub laps, kes tahab lihtsalt korraks koolimelust eemale saada ja rahulikult omaette olla, on ta kooliõe juurde ka oodatud. 

Kõige personaalsem lähenemine

Kooliõdede oskuspagas on Merike Ottmanni sõnul märkimisväärne, seda enam, et paljud Tallinna Koolitervishoiu kooliõed on töötanud varem haiglas või polikliinikus. “Meie ei diagnoosi ega määra ravi, kuid me saame kontrollida ja vajadusel arsti juurde suunata. Me teame, kuidas kontrollida nägemist ja kuulmist. Kuulata kopse. Ravitseda väiksemaid kukkumis- ja põletushaavu,” loetleb Merike. “ Kooliõde saab vähendada perearsti koormust ning kiirabiväljakutsete arvu, olla see, kes õpilasel tervisekaebuse avastab ning see, kes teda pärast põdemist veel jälgima jääb.” 

Seda viimast paluvad eelkõige lapsevanemad ja kooliõde Merike tuleb hea meelega vastu, kui ema palub lapse põletikust paranenud kõrva mõne aja pärast igaks juhuks veel otoskoobiga üle vaadata. “Mul on väga hea meel, et lapsevanemad üha rohkem usaldavad koolitervishoidu. 

Minu arvates on just kooliõed need, kes saavad kogu meditsiinisüsteemi lõikes kõige paremini pakkuda personaalset lähenemist. Me oleme õpilastega palju aastaid koos, teame nende nimesid ja terviselugusid ning näeme nende kasvamist.”

Laste esimene reegel – ära ole kuri!

Merike räägib enda kogemusest, sest kool polnud sugugi tema esimene töökoht. “Õeks õppimise ajal läksin tööle Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, alguses hooldusõeks, aga siis pääsesin südamekirurgiasse. Suur asi, sest sinna valiti personali väga hoolega.” Saadud väljaõpet ja tööaastaid hindab ta väga oluliseks, kuid ta mõistab ka neid kolleege, kellele haiglaõe amet ei sobi. “Ma tundsin ühel hetkel ka ise, et ei jaksa enam. Ma ei saanud haigla kõrvalt tegeleda ei enesearengu ega hobidega, öövahetused ajasid unerütmi sassi,” tunnistab Merike, kes pärast 14 tööaasta täitumist viimaks haiglast lahkus. Merike on olnud tööl ka perearstikeskuses ja nagu ta ise ütleb – puutunud kokku nii paarinädalaste kui ka 99-aastaste patsientidega. “Õe elukutse juures ongi tore see, et meditsiinis leidub erinevaid töövõimalusi ja inimene saab valida – saab minna haiglasse, hambaravisse, hooldekodusse. Olla intensiivraviõde, terviseõde või hoopis spetsialiseeruda vaimse tervise õeks. Ja muidugi on väga-väga vaja koolitervishoiu õdesid,” kinnitab Merike Ottmann.

Hiljaaegu tegi Merike õpilaste seas väikese küsitluse, et teada saada, milline peaks nende arust olema üks hea kooliõde. “Peamiselt toodi välja, et ta ei tohiks olla kuri ega peaks saatma lapsi haiglasse,” muigab Merike. Samas ei pea ta hirmu arstide ja haigla ees sugugi naeruväärseks. “Ma leian, et minul kui kooliõel on hea võimalus tekitada lastes usaldus ka teiste meditsiinitöötajate vastu. Ma saan rääkida, miks ühte või teist protseduuri tehakse ja mis tunde see tekitab. Ja saan õpetada lapsi ka mõne asjaga ise hakkama saama – näiteks, kuidas käib plaastri pealepanek ja valutult eemaldamine. 

Pelgulinna Gümnaasiumi lapsed õpivad Merikese käe all ka elustamist, selleks on kooliõe kabinetis südamemassaaži simulatsiooninukk Anne. “Neid tunde teeme umbes neljainimeselistes gruppides, siis jõuavad kõik rahulikult järele proovida,” selgitab kooliõde. “Lastele väga meeldib, käivad ise küsimas, millal saab Annega harjutama tulla.” 

Toimetulek moodsa aja hädadega

Nagu paljud tema kolleegid, kinnitab ka Merike Ottmann, et ühest küljest on lapsed ikka lapsed ja nad vajavad armastust ja mõistmist nagu kõik põlvkonnad lapsi enne neid. Teisest küljest on muutunud maailm, eelkõige tehnoloogia areng ja jätnud jälje ka laste tervisele. “Maailma muutusi tagasi pöörata ei saa, aga peame lastele rääkima, kuidas oma tervist hoida,” leiab Merike. Ta toob kohe välja rühihäired, mida on arvutite ja telefonide taga viibivatel lastel üha enam. Kõveraks kasvama kippuva lapse puhul alustab kooliõde Merike vaatlust juba jalalabadest ning liigub siis pilguga ülespoole, nii saab ta aimu, kust kõverus sisse tuleb ja kui suure probleemiga on tegu. Et Merike on teinud läbi ka füsioterapeudi kursuse, saab ta soovitada kohe ka sobivaid võimlemisharjutusi. “Need teeme lapsega koos läbi, nii et ise võimlen ka kaasa. Üks asi on infomaterjalid, need annan nagunii ka, aga omal nahal järeleproovimine kinnistab paremini.”

Tänapäeva laste puhul torkavad silma unehäired ja keskendumisraskused ning tihti on need üksteisega seotud. “Kui ei saa unetunde täis, ei puhka ka aju välja. Lapsed ei vaata enam ka televiisorit ja pikki filme, vaid arvutist või nutiseadmest videosid, mis lühemad ja ka tähelepanu püsib ühel asjal lühemat aega. Need on kaasaegse elu tagajärjed ja pole mõtet lastega pahandada.” Merike ei pahandagi, vaid selgitab lastele, et aeg-ajalt tuleb ekraani tagant ära tulla, puhata silmi ning sirutada keha. Kas lapsed tulevad õpetusega kaasa? “Mul on enda veenmisjõusse usku,” muigab kooliõde, “kui läheneda läbi mängu ja alustada varakult, siis ikka tulevad. Sellepärast mulle meeldibki kooliõde olla, ma saan hakata inimeste tervisekäitumist mõjutama, kui nad on alles lapsed. 

Kooliõde, kes joonistab ja tantsib

Kooliõde Merike Ottmanil on siiras heameel, et esimeste koroonalainete ajal toimunud e-õppe ajajärk läbi sai. “Lapsed saavad enda testimisega kenasti hakkama ja kui seda on kooli lahtihoidmiseks tarvis, siis tuleb testida. Ka õpilased ise vajavad kooliskäimist – koos olemist, jooksmist, koridorides kepsutamist, oma emotsioonide jagamist kaaslastega. Ilma lasteta on koolielu surnud,” ütleb kooliõde.

Tal on hea meel, et jälle hakkavad tema kabinetiukse vahelt sisse piiluma laste näod ja mõnikord polegi neil tervisemuret, Pelgulinna Gümnaasiumi lapsed lihtsalt armastavad oma kooliõde. “Hingehoidja ja kaunishing,” kirjutas Merikese kohta oma tänukirjas hiljuti üks lapsevanem. Kooliõde Merike Ottmann, kes vabal ajal maalib maastikumaale ja kaunistab mööblit, leiab, et loomisrõõm on üks väga tõhus halva tuju ravim. Seepärast ei ütle ta kunagi “ei!”, kui mõni õpilastest tuleb talle TikTokist oma uut tantsuseadet näitama, vastupidi – Merike Ottmann tantsib kaasa! See on põhjus, miks kooliõe kabinetist vahepeal ka muusikat kostab.