DIFTEERIA
Haigusest Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae.
Kuidas levib Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu.
Peiteperiood 2 – 5 päeva.
Sümptomid Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine “vilistavaks” (raskeks).
Ravi Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Lisaks kasutatakse ravi antibiootikumidega. Kindlasti uuritakse kõiki haigestunud inimese lähikondseid, kes on temaga kokku puutunud viimase 7 ööpäeva jooksul.
Prognoos Difteeria on raske haigus, mis võib põhjustada ka mitmesuguseid tüsistusi, mis omakorda muudavad haiguspilti: südamekahjustus avaldub 1-3 nädalat ja pehmesuulae lihaste halvatus 3 nädalat kuni 3 kuud pärast haiguse algust. Rasketel juhtudel võivad need tüsistused tekkida ka kiiremini. Lastel võib katu tõttu tekkida ka hingamisteede sulgus, mis kiire esmaabi puudumisel võib lõppeda surmaga. Umbes pooltel juhtudel võib tüsistusena tekkida ka kopsupõletik. Harvem võib tekkida neerupuudulikkus, ajupõletik, ajuinfarkt. Enamasti tekib difteeria neil, kes ei ole vaktsineeritud. Ravi toimel kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus kaovad. Halvatus kestab nädalast ühe kuuni ning seisund taastub pikkamisi, hiljemalt poole aasta möödudes. Raskeim ja kõige enam surmaga lõppev tüsistus on kile levimine kõrri ja sealt bronhidesse. Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas, samuti neil, kel haigus algas väga ägedalt, ning alkohoolikute seas.
WHO andmetel on suremus 5-10%
TEETANUS
Haigusest Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani.
Kuidas levib Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu ning hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole.
Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades.
Peiteperiood Haiguse peiteperiood (aeg, millal bakter on juba organismis, kuid inimesel haigusilmingud veel ei avaldu) on 2-50 päeva.
Sümptomid Sümptoomid tekiavad tavaliselt 3-14 päeva peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus, sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole. Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia. Harvem esineb teetanuse paikset vormi, mille puhul on lihasjäikus vaid haava ümbritsevates lihastes. See möödub raviga täielikult.
Ravi Raviks kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ning lihasrelaksante ehk lihaseid lõõgastavaid ravimeid. Ravi toimub haiglas.
Prognoos Ravi toimub sageli haigla intensiivravi osakonnas, kuna haigestunud isiku seisund on raske. Peale tervenemist võib mitme kuu vältel lihastoonus olla suurenenud.
Surmavaks osutub teetanus kuni pooltel nakatunutest. Eriti ohustatud on lapsed ja vanurid.