Tallinna Koolitervishoiu andmetel on vaimse tervise õdede juures registreeritud õpilaste vaimse tervise kaebuste arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud. Kooliõdede hinnangul on oodata, et eksami- ja katseteperioodi lähenedes pöördumiste arv veelgi kasvab.
Statistika näitab, et 2023/2024 õppeaasta algusest kuni märtsi lõpuni oli igal koolipäeval pea 75-protsendiline tõenäosus, et mõni kooliõpilane pöördub vaimse tervise õe poole. 2024/2025 õppeaasta samal perioodil oli see tõenäosus aga üle 90 protsendi.
Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne Läheb märkis, et statistikast kumab läbi kaks tahku. “Vaimse tervise õdede poole pöördumiste arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud, mis on tõsist tähelepanu nõudev probleem. Teisest küljest on tegemist ka positiivse nähtusega, sest see näitab, et ühiskonnas on vaimsest tervisest rääkimine normaliseerumas, mistõttu on aina vähem noori enda muredega üksi,” sõnas Läheb.
Õpilased pöörduvad vaimse tervise õdede poole väga erinevate kaebustega. “Peamised mured, mida kurdetakse, on väsimus, ärevus, elutüdimusmõtted ja mure tuleviku pärast seoses meedias kajastuvaga. Igal aastal lisandub ka ärevus ja hirm seoses eksami- ja katseteperioodiga,” loetles Läheb.
Vaimse tervise õed on koolilapse vaimse tervise murede ilmnemisel oluline lüli, kes saavad sekkuda probleemide algfaasis. Oluline on saada vajalikku abi võimalikult vara, enne kui probleem süveneb ja hakkab noore ja teda ümbritsevate inimeste igapäevaelu tõsiselt mõjutama.
Kui õpilasel on probleem tuvastatud, viib vaimse tervise õde läbi seisundi hindamise, mille käigus kujuneb õendusanamnees. Võimalusel kaasatakse anamneesi kogumisel protsessi õpilase vanemad ja kooli tugipersonal. Vastavalt probleemi tõsidusele leitakse lapsele ja perele sobilik lahendus, olgu selleks siis suunamine psühholoogi või perearsti poole.
Vaimse tervise õde Ragne Läheb juhtis tähelepanu ka sellele, et lisaks vaimse tervise spetsialisti poole pöördumisele saab koolinoor ka ise enda vaimset tervist parandada. “Enda vaimse tervise turgutamiseks saab noor ise palju ära teha. Põhimõte terves kehas terve vaim on jätkuvalt võtmetähtsusega – regulaarne kehaline aktiivsus parandab nii füüsilist kui vaimset tervist,” kinnitas vaimse tervise õde. “Infoühiskonnas on pea iga kooliõpilase oluline abivahend nutiseade, kuid selle arvelt ei saa und unarusse jätta. Uni on vaimse tervise alustala, mille käigus taastub keha stressirohkest päevast, ühtlasi parandab see ka keskendumisvõimet,” jätkas Läheb.
Sel aastal on Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õed viinud õpilastele läbi ligi 50 koolitust, kus keskendutakse ärevusega toimetulekule just eksamite perioodil. Ühtlasi viivad vaimse tervise õed regulaarselt läbi sisekoolitusi, et kooliõed õpiksid paremini märkama õpilase vaimse tervise probleeme, eristama nende raskust ja hindama sekkumise kiirust. Vaimse tervise õed julgustavad Tallinna kooliõpilasi oma muredega kooliõe poole pöörduma, et iga õpilane saaks talle kohase abi võimalikult kiiresti.