Tallinna Koolitervishoiu ridades töötab alanud õppeaastast kolm vaimse tervise õde, kelle ülesandeks on anda nõu ja abi õpilastele ning vajadusel olla vaimse tasakaalu tugi ka kooliõdedele endile.
Vaimse tervise õde Ragne Läheb kinnitab, et kooliõed saavad tema ja ta kolleegide poole pöörduda telefoni või e-kirja teel. “Kui aga mõne õpilase olukord nõuab läheme kooli kohale. Meie saame nähtu põhjal anda soovitused, millist abi talle pakkuda.”
Praegu käivad vaimse tervise õed Tallinna koolide olukorraga tutvumas. “Mõnes koolis on juba praegu väga hästi – laste jaoks on olemas HEV-koordinaator, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, kes saavad koostöös kooliõega õpilaste vaimsel heaolul tõhusamalt silma peal hoida. Üks selline näide on Tallinna Saksa Gümnaasium, kus kõik tervisega seotud tugisüsteemi töötajad on koondunud ühte majatiiba ning neil on omavahel suurepärane koostöö,” kiidab Läheb. “Aga isegi niivõrd hästi organiseeritud koolist saime kinnitust, et vaimse tervise õde, kes saaks aeg-ajalt oma teadmistega abiks olla, on väga oodatud ekspert,” tõdes Läheb.
Tervisekontrollis nüüd ka vaimse tervise teemad
Tutvumise kõrval võtavad vaimse tervise õed osa ka koolilaste tervisekontrollidest, kus õpilased vastavad psühhosotsiaalsele küsimustikule.Õpilaste tervise hindamisel oli seni tähelepanu pööratud enamasti füüsilisele tervisele. Koroonaajal kerkisid selgemalt esile vaimse tervise mured. Sellega seoses hakkas Tallinna Koolitervishoid otsima võimalusi, kuidas paremini märgata ja toetada õpilasi, kes just selles vallas abi vajavad. Nii valmis küsimustik koos vastustest tuleneva tegevusjuhisega, mille valmimisse andsid oma panuse ka vaimse tervise õed. “Õpilased ei vasta küsimustele omaette ja kirjalikult, tegu on sisuliselt vestlusega lapse ja kooliõe vahel. Läbivaatuse juhendist tulenevate klassifikaatorite põhjal on kooliõel võimalik välja selgitada õpilase eluviisi, emotsionaalsete tunnete ning sotsiaalsete suhete tugevad ja nõrgad küljed. Näiteks on üks klassifikaator “Kurvameelsus”, seal küsitakse õpilaselt, kas tal on olnud häirivaid mõtteid, kas ta on end tundnud kurvana, üksinda. Aitasime ka õdesid koolitada, kuidas seda vestlust läbi viia ja nüüd oleme käinud mõnes koolis vaatamas, kuidas küsimustele vastamine läheb. Õed on väga tublid, nad oskavad lapse vastuse põhjal vajadusel ka lisaküsimusi küsida,” kiidab Ragne Läheb.
Tema sõnul on küsimustik päris hea indikaator, mis näitab kätte abi vajavad lapsed. “Vahel on vaja ainult ühte-kahte kohtumist vaimse tervise õe või koolipsühholoogi juures, aga välja võib kooruda ka raskem seisund. Siis tuleb vajadusel konsulteerida arstiga,” tõdeb Läheb, kelle sõnul ei pane vaimse tervise õde diagnoosi ega määra ravi. “Sellega tegeleb psühhiaater. Meie aga saame jääda patsiendi seisundit jälgima ning vajadusel toetada teraapiaga.”
Ragne Läheb on vaimse tervise alal töötanud juba 20 aastat. “Sellest ajast on muutunud palju Kui kunagi tegeleti laste vaimse tervise valdkonnas peamiselt arenguhäiretega, siis nüüd on levinumad seisundid depressioon, ärevushäired, ATH. Ja juhtumid on keerulised, enam ei ole väga palju niinimetatud õpikunäiteid, hästi palju on kombineeritud diagnoose.” Miks see nii on? Õde Ragnele tundub, et ärevam on kogu ühiskond, nii lapsed kui ka täiskasvanud. “Kindlasti on meid mõjutanud internet ja tehnoloogia areng. Ühest küljest on silmaring laienenud ja me saame osa isegi nende inimeste eludest, kes elavad teisel pool maakera. Samal ajal toob suur infoküllus ja võimalus ennast terve maailmaga võrrelda pingeid juurde.”
Raske aeg süvendab probleemi
Viimased aastad on probleemi süvendanud. “Kõigepealt tuli COVID, mille esimese laine ajal oli veel palju teadmatust ja hirmu, haigestumised kulgesid raskelt. Pered vaatasid kõik koos õhtuseid uudiseid ja eks vanemate ärevus olukorra pärast kandus ka lastele. Siis jäid kõik koju, tulid koduõppega kaasnevad mured. Sel aastal algas Ukrainas sõda, majandus on languses, hinnad jälle tõusuteel – pole ime, et vaimse tasakaalu hoidmine valmistab raskusi ja seda meile kõigile.”
Lisaks sellele on lastel veel omaenda mured. “Kas nad on piisavalt head? Kas vanemad on nendega rahul? Kas nad suudavad täita neile pandud ootusi?” loetleb vaimse tervise õde mõned levinumad mõtted. Tihti pole emadel-isadel aimugi, millist raskust järeltulijad südames kannavad. Sellepärast soovitab Ragne Läheb pidada iga päev kodus maha selline vestlus, kus laps saab rääkida, kuidas tal päev läks. “See ei pea olema pikk, kasvõi 15 minutit, aga siis nii, et vanem tõesti kuulab oma last. Muidu oleme varsti olukorras, kus lapsed ei julge meie poole enam pöörduda, kui midagi muret teeb.”
Ragne Läheb ütleb lähiplaane tutvustades, et Tallinna Koolitervishoiu kolm vaimse tervise õde jätkavad pealinna kooli külastusi. “Esimese poolaasta möödudes saab selgeks, kuidas on koolidel läinud psühhosotsiaalse küsimustike täitmisega, kas midagi vajaks muutmist või täiendamist. Uurime õdedelt tagasisidet. Ja muidugi oleme kogu aeg kooliõdede jaoks olemas. Seda ka siis kui hingetuge vajab kooliõde ise. Tervishoiusektori töötajad on pühendunud teiste aitamisele, nii võib iseenda vajaduste eest hoolitsemine jääda unarusse ja tekib läbipõlemise oht. Koolis töötades võib tulla ette väga tõsiseid olukordi. Pole ju saladus, et noortel esineb ka suitsiidimõtteid. Sellised asjad mõjutavad kindlasti ka kooliõde,” ütleb Ragne Läheb ja julgustab kooli tervishoiutöötajaid vajadusel abi küsima.