Alla Popova nimi pole klassikalise muusika austajatele ja ooperisõpradele sugugi tundmatu. Juba õpingute ajal võitis noor lauljanna mainekal Tiit Kuusiku nimelisel konkursil I koha. Edasi tuli 12 aastat Vanemuise teatris, kus Allal õnnestus laulda küll Verdi kangelannasid Gildat ja Violettat, küll imelisi sopranipartiisid Puccini ooperitest “Boheem” ja “Madame Butterfly”. Ta on laulnud Eestis ja välismaal, võtnud vastu lillekimpe ning kuulnud publiku kõrvulukustavat aplausi.

Lava ja esinemine hakkas Allat tõmbama juba lapsena. “Ma olin vist viieaastane, kui teatasin, et tahan saada artistiks. Ja see mõte saatis mind kogu kooliaja,” meenutab ta. Ilusa häälega musikaalne tütarlaps oleks soovinud õppida lauljaks. “Aga minu vanemad olid arstid ja nemad ütlesid, et mul peaks olema siiski mingi eriala, mis annab kindluse,” ütleb Alla Popova, kes läkski õppima meditsiinikooli ja sai õe diplomi.

Lauljaamet meelitas siiski nii väga, et Tallinna Keskhaigla hematoloogiaosakonda tööle läinud õde astus töö kõrvalt Otsa-kooli klassikalise laulu erialale. “Kerge polnud,” tunnistab Alla, “Nädala sees käisin koolis, nädalavahetustel ja öösiti töötasin haiglas.” Ühel hetkel polnud enam võimalik kahte jumalat teenida. Alla jättis meditsiini ja astus magistriõppesse juba Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Järgnes ooperilaulja karjäär.

Miks siis karjääripööre või kui täpsem olla –  tagasipööre –  tervishoidu? “Muusiku töö pole stabiilne, vahel on tööd rohkem, vahel vähem. Mul oli vaja kindlust, et igapäevane leib on laual. Paljud muusikud teevad tööd mitmel rindel. Minul oli aga olemas ju veel teinegi amet. Tegin kutsetunnistuse värskendamiseks eksami, mis läks väga hästi ja võisin jälle töötada meditsiinis,” räägib Alla. Ema ja isa olid erialavaliku osas kõnelenud õigust. Erinevalt ooperisolistidest, keda maarjamaale palju ei mahu, leidub meditsiiniõele alati pakkumisi. Alla töötas kaks aastat Qvalitase keskuses, sealt viis tee juba Tallinna Koolitervishoiu sihtasutusse ja kooliõeks Prantsuse Lütseumi. “Praegu läheb kuues aasta,” ütleb ooperilauljast kooliõde. “Ma olen väga tänulik direktor Lauri Leesile, kes mu kooli tööle võttis. Ja mul on hea läbisaamine ka praeguse koolijuhi Peter Pedakuga. Mõlemad direktorid on olnud kunsti ja loomingut armastavad inimesed, kellega on väga huvitav vestelda ja meeldiv koostööd teha.”

Töö koolis on hoopis teisest ooperist, aga Alla on rahul. “Meil on toredad õpilased,” kiidab ta, “Uudishimulikud ja julged. Kui neil on küsimus, siis nad küsivad. Kui nad ei nõustu, siis vaidlevad vastu.” Mida lapsed kooliõe käest uurivad? “Igasugu anatoomiaga seotud asju, mida üks või teine organ kehas teeb. Ja tervisekäitumise kohta. Näiteks kui ma ütlen, et hommikul tuleb vett juua, siis nemad lihtsalt ei nooguta, et ahah, vaid küsivad – aga miks? Ja siis ma selgitan, et nii me ärkame ja paneme ainevahetuse tööle.”

Vähene veejoomine on laste puhul üks murekohti. Teine on, muidugi, toitumine. “Näiteks hommikusöök. Väga paljud lapsed toituvad hommikuti krõbinatest selle asemel, et süüa putru, muna või muud kasulikku. Ja siis tulevad minu juurde, et kõht valutab või muidu halb olla. Krõbinad on kõrge suhkrusisaldusega ja tekitavad kõhus raskustunnet, kasulikke aineid seal ei sisaldu,” juhib kooliõde tähelepanu. On ka neid lapsi, kes üldse hommikuti ei söö. Nemadki on mõni tund hiljem kooliõe kabinetis.

“Lapsed on väga valivad,” ohkab Alla. “Koolitoidu puhul ei meeldi neile üks ega teine asi. Võtavad ainult leiba ja siis pole ime, kui kõht hakkab valutama.” Kõik sellised asjad tulevad välja, kui Alla hakkab kaebusega pöördunud õpilasega küsimustikku täitma. Siis selgubki, et kõhu- ja peavalu on tingitud vee- ja toitainepuudusest.

“Peamiselt tullaksegi valu kurtma – peavalu, kõhuvalu. Vahel on seal taga ka mure ja ärevus koolitööde pärast,” kinnitab Alla, kes teab väga hästi kui suur on laste koormus koolis. “Nad pabistavad, kui kontrolltöö või eksam tulemas ja ongi paha olla. Siis ma rahustan, et see on kõigest kontrolltöö mitte eluküsimus. Muidugi, tuleb õppida, aga elus tuleb ette veel palju-palju kontrolltöid, pole mõtet iga kord ärevusse sattuda.” Nii räägib kooliõde muretsevatele õpilastele, kes lõpuks tõepoolest rahunevad.

Kõige toredam ongi Alla Popova jaoks see hetk, kui ta näeb, et ta suutis last aidata. “Kui laps pärast läheb minu kabinetist välja sõnadega: ma tänan väga ja ma näen, et ta on abi eest tõesti tänulik. Või kui ta mind tänaval näeb ja silmad lähevad särama. Isegi kui ei tereta, aga on näha, et ta tundis mu ära, siis mul on nii tore tunne südames,” rõõmustab kooliõde.

Raskeid päevi on ka. “Siis kui kõigil on ühel ajal mind vaja. Keegi minestab, kellelgi on trauma, kellelgi ninaverejooks. Ja siis tuleb veel mõni mures õpetaja ja helistab lapsevanem. Siis ma hingan, ja hakkan järjest asju lahendama. Kooliõde peab olema valmis kõigeks. Mul oli juhus, kus üks lapsed mürgeldasid ja üks õpilane hammustas nii kõvasti keelde, et verd purskas. Lapsed tulid jooksuga mind appi kutsuma. Mitte keegi ei õpetanud meid meditsiinikoolis, mida teha, kui õpilane keelde hammustab!” ütleb Alla tundeküllaselt. Olgu öeldud, et Alla sulges oskuslikult salvrätiga verejooksu ja edasi viis tee juba haiglasse. Õnneks jäi sellest ehmatavast päevast lapsele keele peale ainult väike arm, mida ta oma kooliõele näitamas käis.

Alla Popova pole laulmist unustanud. Ta annab aeg-ajalt kontserte ja õpetab noori lauljaid. Koolipere kuuleb teda jõulupidudel, aga vahel ka klassis, kui toimuvad terviseõpetuse tunnid. Kätepesu õige tehnika saateks laulis Alla koos lastega mõned korrad kuulsat sünnipäevalaulu “Happy birthday to you,” mis oli toredam kui niisama sekundeid lugeda. Ja kui klassis harjutati elustamist, leidis Alla Youtube´ist sobiva video, kus südamemassaazhi õiget rütmi õpetati Bee Geesi tuntud poplooga “Stayn´alive”. “Muusika ja meditsiin pole teineteisest sugugi nii kaugel,” muigab lauljast kooliõde. “Mõlemad aitavad muuta inimese elu paremaks.”